Listen when you feel your heart skip a beat - Louis&Doris

,,Ja sa üldse ei karda, et ma olen sulle ohtlik?" küsis Doris. Nüüd oli neiu selles üha enam kindel, et on teistele inimestele ohtlik.

Poiss naeratas. "Kui ma sulle rohtu annan, siis sa ei ole.". Poiss otsis välja väikese pudeli, "Joo seda, see peaks sul 24 tunniks hääled peast kaotama.".

,,Sa andsid selle mulle enne," ütles Doris, kui tuttava pudelikese ära tundis. Tüdruk ajas end istuli ja keeras pudelil korgi maha, võttes sellest lonksu. Võeh, maitse oli küll jube.

Poiss noogutas. "Jap," Vastas ta. "Kuule.. Ma olen uurinud ja avastanud .. et meil pole haiglas vist seda rohtu, mis ajaks sul need hääled peast välja." Ütles Lo veidi kurva kuid üllatava häälega.

,,Ja mulle räägitakse seda juttu, et ma vajan teraapiat ja mis iganes. Ja siis mind süstitakse," ütles Doris.

"Oota," Püüdis Lo oma lauset jätkata. "Ma tahtsin sulle veel midagi üelda!". Loo muigas ja alustas "Aga ma ostan selle asja sulle ise. Raha mul on, niiet pole probleemi." Naeratas Lo ja suudles neiu põske.

,,Mille?" küsis Doris. Mida Louis üldse mõtleb teha? Ravimifirmadelt mingi uue ravimi tellida, mis skisofreeniat ja selliseid asju ravib?

Poiss puhkes naerma. "Selle," itsitas ta. "Mis ajab hääled su peast igaveseks ära, selle mõju no paar aastat.".

Doris hakkas kõva häälega naerma. ,,Sa ajad jama, kallike," ütles ta ja virutas mehele padjaga.

Poiss puhkes sammuti naerma. Ta võttis padja kätte ja pani selle taas neiule pähe. "Sa oled nii ilus!" Hüdis poiss naerdes, hoides patja kõvasti Doris'e pea peal.

,,Sa oled isane," ütles Doris ja puhkes ise ka naerma. Nüüd oli jälle lõbus ja tüdruk unustas oma süütunde, mida ta tundis peale seda, kui teadis, et oleks Louisi peaaegu tapnud.

"Aga sina oled emane!" Naeris Lo ja kukkus voodi peale pikali, kõht naermisest valus. Ta kõditas neiut jala alt. "Kõdikoll!" Möirgas ta ja kargas neiule peale ning veeretas end kohe ära, võttes neiu endale sülle ja hakkas neiut jalataldade alt kõditama.

Doris hakkas kiljuma ja rabelema. ,,Jäta järele," piiksus ta, ise veel naerdes.

"Hiireke oled mul siin jah?" Küsis ta naerdes ja kõdistas neiut edsti, kuni too ennast Lo sülest välja rabeles. Lo naeris ikkaveel, Doris'ega oli lihtsalt nii naljakas!

Doris hakkas veel rohkem kiljuma ja kukkus rabeledes lõpuks Louisi sülest suure potsatusega maha. Põrandal olles naeris ta hüsteeriliselt, aga vähemalt ei kõditanud mees teda enam.

Poiss naeris samuti hüsteerilisemalt. Ta ei suutnud midagi üelda vaid kukkus voodile pikali ja naeris.

Doris rahunes lõpuks ja ajas end põrandalt püsti. Sellest kukkumisest oli ta sinika saanud. Tüdruk istus tagasi voodile.

"Vaene sina." Naeratas poiss ja võttis Doris' endale sülle. Poiss suudles naist.

Doris suudles Louisi vastu. ,,Ära siis kõdita mind enam," muigas ta.

"Mähh," Teeskles poiss solvmist. "Sind on lahe kõditada." Naeratas ta siis ja suudles vastu.

,,Miks mind lahe kõditada on?" küsis Doris. Ta võib ju jälle maha kukkuda ja veel sinikaid saada.

"Sinu naermine on armas, sellepärast." Naeratas poiss. "Aga jamhh, teen nii et sa siis voodist alla ei kuku." Muigas poiss ja suudles neiut.

Doris suudles Louisi vastu ja jäi lõpuks mehele silma vaatama. ,,Kas püüad mu kinni, kui ma kukun?" küsis ta.

Poiss noogutas. Kindlasti püüaks, ta ie taha ju et tema kallimaga midagi hullemat juhtuks.

Doris naeratas ja puges Louisile kaissu. Mees oli tõesti armas. ,,Sa oled mulle nii kallis," ütles tüdruk vaikselt.