Listen when you feel your heart skip a beat - Louis&Doris

Mees hoidis käsi veidike aega lõdvalt, kuid kallistas naist siis vastu, küll veidi tugevamalt aga mitte nii et ära lämbuks. "Ma armastan sind!" Sosistas ta kallistuse ajal.

,,Mina armastan sind," ütles Doris ja puges Louisile kaissu. Kägista ta, sul on selleks võimalus, ta pole sulle õige mees, hakkasid äkki hääled Dorise peas jälle pihta. Doris tõmbus Louisist kiiresti eemale. ,,Ei," ütles ta. ,,Jätke meid rahule juba."

Lo ehmus. "Mis on?" Küsis Louis ehmunult. Mõhe hetkepärast ta taipas. "Hääled?" Sosistas poiss vaikselt ja pani käed neiu õlgadele.

Doris noogutas, kuid ta ei saanud enam häältele vastu ja panigi oma käed ümber Louisi kõri, endal pisarad silmades. Tapa ta, kägista surnuks, käskisid hääled.

Lo ehmus, talle tekkis kananahk. "Doris!" Ütles Lo tummalt. "Palun...." See oli kõik mis Lo ütles, ta käed olid nii nõrgaks muutunud, sellepärast ei suutnud Lo Doris't endast eemale tõrjuda.

OT: Las see Doriis kägistab Lo'd, aga Doris kägistab Lo oimetuks, mitte surnuks. Siis hakkab Doris nutma, okay, mul on Doris'est kahju xD

OT: Tema pole süüdi, et ta segi on aga Louis võiks mingeid rahusteid või asju kaasas kanda, et lööb süstla sisse, kui Doris segi läheb

Dorisel tulid pisarad silma ja ta kägistas vastu oma tahtmist Louist edasi. Tema olukord oli täiesti lootusetu ja kui mõistus koju tuleb, ei andesta neiu seda vist endale iial.

OT: Nojahh, uus kogemus talle Järgmine kord ta kindlasti võtab mingid värgid kaasa.


Lo'l muutus hingamine väga raskeks, ta kaotas teadvuse ja muutus lõdvaks, ta kukkus voodisse pikkali, näost lumivalge.

Dorisel tuli alles nüüd mõistus koju ja ta nägi, mis ta teinud oli. Tüdruk oli täiesti šokis ja tal hakkasid pisarad voolama. Ta võttis oimetu Louisi enda käte vahele. ,,Sa ei ole surnud," nuuksus ta. ,,Palun, ära ole surnud."

Jahh, ega Louis'ist polnud ühtegi elumärki, ta küll hingas, ja oli õnneks elus, kuid hingamist polnud tunda ega kuulda küll. Kuna Lo hingas aeglaselt ja vaikselt.

Doris hakkas nüüd juba nutma. ,,Palun, ärka üles," ütles ta juba meeleheitest peaaegu karjudes ja raputas Louisi.

Lo oli endiselt näost lumivalge. Kui Louis oleks ärkvel olnud, oleks ta kindlasti teinud kõike, et neiut lohutada, aga praegu ta seda teha ei saanud. Doc oli täiesti oimetu, ta vaid hingas, vaikselt ja väga aeglaselt. Lo keha oli lõdv.

Doris kutsus õe, kes kohe Louisiga tegelema hakkas, aga ta ise sai nüüd eriti tugevaid rahusteid ja jäi oma tuppa magama. Seda neiu ei teadnud, mis Louisist sai, sest nüüd magas ta juba sügavalt oma voodis.

Lo pandi sinna samma põrandale, samal ajal kui Doris magas. Lo'd hakati kohe elustama (vmi). 5 tunni möödudes Lo ärkas, ta oli pandud Doris'e kõrvale voodisse, ta liigutas aeglaselt oma kätt Doris'e poole. "Doris?" Küsis ta vaikselt ja aeglaselt, noh, ta oli ju ikkagi vaevalt elus püsinud.

Doris avas oma silmad, kuid ei mäletanud midagi, mis enne oli juhtunud. ,,Mis juhtus?" küsis ta, olles endiselt uimane. Nüüd ei lubata Dorist vist nädal aega enam toast välja, sest kardetakse, et ta võib veel kedagi tappa üritada.

"Püüdsid mind kägistada.." Ütles Lo uimaselt, nüüd tuletas ta endale juhtunut meelde.

Dorisel hakkasid pisarad voolama. ,,Oh my god," sosistas ta pigem endamisi, kuid võttis siis Louisi käe. ,,Anna andeks," ütles ta. Neiu ei anna ju kunagi endale oma tegemistest aru, kui ta äkki peast segi läheb.

Lo raputas pead ja naeratas õrnalt. "Pole midagi," Sosistas ta ja kallistas neiut kõvasti.

,,Sa oleksid minu pärast surnud," nuuksus Doris. Ta ei andestaks seda endale iialgi, kui Louisi kogemata oma hullushoos tapaks.

"Nohh.." Ohhkas Lo. ".. Kui ma poleks 2 aastat spordiklubis käinud, oleks ma jahh surnud." Ütles Lo ja suudles neiut. "Aga ma armastan sind ikkagi!" Sosistas ta.

Doris tundis end ikka veel süüdi selle pärast, mis ta Louisiga tegi, aga ta üritas sellest üle saada. Ta teadis, et võib Louisile ohtlik olla ning see suhe saab neile mõlemale olema selline, mis nõuab pingutust, esiteks juba Dorise vaimse tervise pärast. ,,Mina armastan sind ka," ütles ta.

Lo suudles neiut. Ta nägi tüdruku näol muret. "Ära muretse, kallis." Sosistas poiss. Ta tõmbas Doris'e endale lähemale ja pani käed ümber Doris'e.

,,Ma tunnen end süüdi," ütles Doris Louisi rohelistesse silmadesse vaadates. Tal endal oli juba meik mööda nägu laiali.

Lo suudles neidist hetkeks. "Ära tunne, kõik on korras!". Ta vaatas samuti Doris'e rohelistesse silmadesse. Mees pani ühe oma käe naise rinnale.

Miks tüüp kogu aeg Dorise rindu katsub? Neiu keeras end külili ja puges Louisile kaissu. Imelik tegelikult, et meest oma tuppa ei viidud, aga Dorisel polnud selle vastu ka midagi, et Louis tema kõrvale pandi.

Hehh, meestele meeldivad naiste rinnad, mõni neiu seda küll ei teadnud .. aga jahh.. Lo võttis neidise oma kaissu. "Ma ei taha midagi muud peale sinu." Sosistas ta ja tegi tüdrukule põsemusi.