Järve ääres

Micha oli juba üpris kaua järvekaldal istunud ja lihtsalt enda ette põrnitsenud. Tüdrukul oli seljas lihtsa lõikega teksakleit mille pihik oli kinni tõmmatud üpris laia paelaga jättes kergelt korseti mulje. Ka kella aeg oli üpris varajane. Cha ei mäletanud, kuidas ta üldse välja oli saanud, aga väga vahet ka polnud. Tema jaoks ei omanud see tähtsust. Mingi hetk tõstis tüdruk pilgu maalt ja vaatas järve teise kalda suunas naeratades unelevalt ebamäärasele kogule kes seal seisis. Kogu nimi oli Doran nagu Mi selle kujuteldava sõbra nimetanud oli. Doran kandis alati musti viigipükse ja triiksärki. Tavaliselt oli temaga kaasas ka lillelise kleidiga Annah, aga paistis, et toda seekord siiski ei olnud. Tüdruk pööras pilgu kaldalt kui seal seisev kogu oli hajunud ja naeratas enda kõrval istuvale tüdrukule. Samuti isik, keda reaalselt ei eksisteerinud. Ta nägi neid tegelasi tavaliselt ainult üksi olles. Kuigi nad ei kadunud ka kuhugi, kui keegi teine Micha seltskonda ilmus.

OT: Hazel.

Hazel sattus kuidagi järve äärde, tal polnud kohe aimu kuidas ta siia sai. Ta istus siis järvekaldale maha ja vaatas järve. Temaga ei olnud hetkel tema kujutlevaid sõpru kuna tal polnud praegu eriti tuju, et neid ette kujutleda. Haz tahtis lisada hetkel oma mõtetega üksi olla ja üldse ta oli harjunud juba üksi olema. Ta oli seda alati ju olnud, isegi ennem siia tulekut oli ta üksi.

Micha naeratus muutus kergelt väiksemaks, kui tema kõrval istuv neiu pilgu temalt millegile tüdruku seljataga pööras. Miki kortsutas kergelt kulmu pöördus, et uue järveäärde tulnud tüdruku poole vaatata. Pilku tagasi oma kujuteldavat sõpra otsima pöörates, teadis ta juba, et toda seal enam ei ole, kuid ikkagi oli tal sellest kahju.

Hazel vaatas siis ka ringi ja märkas mingit tüdrkut ka siin istumas. Ta igaks juhuks ei hakkanud tema rääkima, kuna ta mingil määral kartis võõrastega rääkida. Haz'il ei ole nendega alati just kõige paremad suhted olnud.